Nii.. alguse siis sai. Äratuse panin 4.40. Õudne. Kuna sain alles kell 1 magama siis pm ei olnud öösel mingit
puhkust.
Süit algas kell 7. Varem tundus mulle, et Tallinnast Riiasse on väga pikk ja tüütu sõit. Nüüd võrreldes
läbielatud sõiduga on see köki-möki. Tallinnast Essenisse on ikka väga palju pikem maa :P:D
Riias toimus ümberistumine. Sealne korraldus oli võrreldes Eestiga ikka väga segane. Buss oli ebamugavam
ja bussijuhid ning saatja olid ka sellised äkkilised.
Istudes siis Riiast peale läks sõit edasi Leedu poole. Peatusime seal ühes P-tähega linnas. Olen seal varem ka
käinud. Igaljuhul oli ilm jube lämmi. Sealt edasi Kaunase poole. Seal käisin esimest korda ja mulle täitsa meeldis.
Kena linn on. Jõe ääres mägedel või õigemini küngastel majakesed. Nunnu. Ja sealt edasi siis Poola poole. Kuni
Kaunaseni ei tundud ma veel väsimust aga pärast küll. Jalad hakkasid krampi jääma, uni hakkas tekkima ning
loomulikult ka kann haigeks jääma. Väga huvitav oli see, et Leedus oli teede ääres kohutavalt palju lehmi ja eelkõige
hobuseid. Eestis sellist pilti enam niitihti ei näe nagu vanasti. Hea oli see, et õhtul kella 18 ajal, kui oli
lüpsi aeg, siis tädikesed istusid kenasti suure tee äärde, lehm kõrval ja lüpsid. Naljakas:P
Poolas käisin esimest korda. Vanasti, kui polnud veel schengenit ja euro liitu, räägiti ikka õudseid jutte poola
piirist. Olin ka siis põnevil et mis vär on, aga tutkit. Mitte midagi. Lihtsalt sõidad läbi ja kõik.Ma nii pettusin:D
Igaljuhul olen ma nüüd siin Saksamaal kohapeal ja mitte keegi pole tahtnud mu dokumenti näha. Veider asi see
Schengen ikka.
Igaljuhul sõitsime siis Poola. Kuskil bensiinijaamades olid peatused. Sõitsime läbi paljude linnade ning õhtul kell
23.00 oline Varssavis. Kuna oli pime, siis ei oska nagu kuidagi kommenteerida. Tahtsime pissile minna, kuid jaam
oli juba kinni nii et sinnapaika me asi jäi. Peale seda üritasin bussis magama jääda kuid see oli suht võimatu.
Ailaga kahehesi, mõlemal kotid ka veel jalgade all. Võib öelda et pm magada ei saanud. Mina vähemalt mitte. Iga
natukese aja tagant ärkasin üles, kuna olime taaskord kuskil linnas ja selle tuled segasid mind. Varahommikul oli
peatus poola-saksa piiri ääres kuskil bensukas taaskord. Ja siis see tuli. Vupsti üle jõe ja oledki saksamaal.
Täitsa huvitav on vaadata ikka kuidas piiri ületades kohe kohe kõik muutub. Linnad muutuvad ja loodus kah.
Saksas olid nii kenad ja suured viljapõllud. Nii kaugele kui silm ulatub. Ja igalpool olid tuulegeneraatorid.
Ja neid hästi palju. Berliini jõudsime graafikust tunnikese maas. Jõudsin bussijaamast pudeli vett osta ja siis
edasi. Saksamaa läks seepärast kiiresti et kui oli sõit autobahni peal ja loodust ei näinud, sai kenasti magada kergelt.
Ning kui autobahnil seinu ees polnud sai loodust ja vaadet nautida. Teel Hannoverist Bielefeldi poole oli ikka
täiega kena vaade. Mägede vahel väiksed külad ja linnad ning nende vahel siis omakorda suured viljapõllud.
Laitmatu ühesõnaga. Läbisime veel Osnabrücki ja Bochumi ja siis lõpuks jõudsimegi Essenisse. Hop-hop rongiga Duisburgi,
sealt Weselisse ja sealt siis siia Dingdenisse. Ja kohal olemegi. Täitsa mõnus oli Deutsche Bahniga jälle sõita.
Kõik oli nii südantsoojendavalt tuttav. Ma poleks ikka elusees arvanud et ma nii kiiresti jälle Saksamaale saan.'
Ja ma ei suuda seda uskuda siiamaani. Väga väga veider on hetkel möelda, et lebotan hetkel Saksamaal, Hollandi
piiri lähedal, väikelinna ühes akadeemias, mis on hingematvalt kaunis, nagu troopikaaed, lebotan katusealuses toas,
üksi toas, aknad on pärani lahti, sest sees ja väljas on sama lämbe. Eile oli siin 35 kraadi sooja olnud... nii et
mnjah. Igaljuhul ootan põnevusega mis homme toimuma hakkab. Head ööd Dingdenist!