Jah, nii see on. Homme saab 26 eluaastat. Metsik ja masendav.
Olen Viljandis, vaatan telekat ja istun läpakas. Olek on kurb.
Hetkel mida oma elus teen teen mõnuga ja hingega. Aga kuhu see kõik viib? Läbipõlemisele või helgema tuleviku poole?
Milleks rabeleda, kui tunned et lõppkokkuvõttes oled siin maailmas üksi.
Milline on minu tulevik? Terve elu aitad teisi ning oled neile olemas, kuid kelle poole pöördud oma muredega sina? Kes on sinu elu suunaja?
Ma ei saa aru miks ma räägin kolmandas isikus:D
Pilte vahelduseks
No comments:
Post a Comment